Must ruut ...

Malevitš meenus ...

Mida vähem näevad silmad , seda rohkem on ainet vaimusilmale.

Täna kuulsin selle kevade esimest kägu ja hommik tõi suure üllatuse. Esimest korda aastate jooksul nägin kodutee ääres musträhni. Nagu  arvata võitegi , pilti sellest imelinnust pole , aga ta sillerdas päikeses kaunilt ja tema pea oli ehitud rubiinpunase mütsiga. Olen neid nõgikikkaid kuulnud tihti , aga esmakordselt kohtusime alles täna.

Järelaitamine ...

Selle kustutamise pärast õpetaja mind just ei praganud , parandas ise asja ära. Mina siis kasutasin kõiki õpitud oskusi ja mul õnnestus muuta disaini ning lisada uus sõber oma jälgimise alla . Nüüd peaks esialgne ABC paigas olema , aga jääb see mõttetöö , mille pärast me üldse blogi peame.

Töökas tegelane .

Teine õppetund.

Täna oskasin kõik oma kallid jälgitavad sõbrad ära kaotada ! Proovisin lisada uusi juurde , aga juhtus vastupidi. Mida teha ? Jälle Silviale kõne ja asi sai selleks korraks joone peale , aga kas ma seda ka homme enam oskan - jumal ise teab.

Päeva tegi kaunimaks avanenud kaktuseõis.

 Kingitus Silviale !