Malevitš meenus ...
Mida vähem näevad silmad , seda rohkem on ainet vaimusilmale.
Täna kuulsin selle kevade esimest kägu ja hommik tõi suure üllatuse. Esimest korda aastate jooksul nägin kodutee ääres musträhni. Nagu arvata võitegi , pilti sellest imelinnust pole , aga ta sillerdas päikeses kaunilt ja tema pea oli ehitud rubiinpunase mütsiga. Olen neid nõgikikkaid kuulnud tihti , aga esmakordselt kohtusime alles täna.
Ettekujutus mustast rähnist on olemas nii nagu kirjeldasidki! Tänud vahendamast! Vaimusilmas kujutlengi Sinu kohtumist temaga!
ReplyDeleteTulin jälle seda musta ruutu vaatama... see punane särav täpp tõmbab pilgu endasse...
ReplyDeleteÄkki Malevitšil oli õigus ? Jüri küll soovitas mul endal tema kunsti kuuriseintele teha , aga MIDAGI peab seal ju olema , sedasorti asjad panevad fantaasia ja mõtted tööle.
ReplyDelete